EKP 2025. aasta finantsaruanne

26. veebruar 2026

• EKP 2025. aasta kahjum oli 1,3 miljardit eurot (2024. aastal 7,9 miljardit eurot).
• Kahjum tasaarveldatakse tulevikus saadava kasumiga.

Euroopa Keskpanga (EKP) 2025. aasta finantsaruanne kajastab 1254 miljonit euro suurust kahjumit, mis on eeskätt netointressikulu märkimisväärse vähenemise mõjul tunduvalt väiksem kui 2024. aastal saadud 7944 miljoni euro suurune kahjum. 2025. aasta kahjum (nagu ka eelnevate aastate kahjumid) jääb EKP bilanssi ja see kaetakse tulevase kasumi arvelt. Kahjumi tõttu ei toimu 2025. aastal kasumijaotust euroala riikide keskpankadele.

Alates 2022. aastast saadud kahjumid tekkisid pärast mitme aasta jooksul märkimisväärse kasumi teenimist ning need tulenevad eurosüsteemi võetud poliitikameetmetest, mis olid vajalikud, et täita tema esmane ülesanne säilitada hinnastabiilsus. Nendest meetmetest tulenevalt pidi EKP suurendama oma bilanssi, ostes peamiselt fikseeritud intressimäära ja pika tähtajaga finantsvarasid. Selle tulemusel kasvas vastavalt ka kohustuste maht, millelt EKP maksab muutuva intressimääraga intressi. EKP baasintressimäärade tõus 2022. ja 2023. aastal, mille eesmärk oli võidelda kiire inflatsiooniga euroalal, suurendas kohe nende kohustustega seotud intressikulusid, samal ajal kui EKP varadelt, eelkõige varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud väärtpaberitelt saadud intressitulu ei suurenenud samas ulatuses. EKP baasintressimäärade edasine alandamine alates 2024. aastast ja EKP kohustuste jätkuv vähenemine pärast APP ja PEPPi raames soetatud väärtpaberite tähtaegade möödumist vähendavad märkimisväärselt intressimäärade ebakõla mõju. Seega oli netointressikulu 2025. aastal märkimisväärselt väiksem kui eelnevatel aastatel.

EKP peaks taas kasumit teenima 2026. või 2027. aastal, kuigi see sõltub baasintressimäärade ja vahetuskursside edasisest arengust ning EKP bilansi mahust ja koosseisust. Mis tahes kahjumist olenemata saab EKP siiski tõhusalt toimida ja täita oma peamist ülesannet säilitada hinnastabiilsus. EKP finantstugevus väljendub tema kapitalis ja märkimisväärsetes ümberhindluskontodes, mis 2025. aasta lõpus moodustasid kokku 71 miljardit eurot. See on 12 miljardit eurot rohkem kui 2024. aasta lõpus.

EKP 2025. aasta intressitulu ja -kulu ülevaade:

2025. aastal olid intressikulud tunduvalt väiksemad kui 2024. aastal. See oli tingitud eelkõige EKP TARGETi netokohustuselt tasutud intressikulu märkimisväärsest vähenemisest, mis tulenes eeskätt madalamast keskmisest intressimäärast (2025. aastal 2,3%, 2024. aastal 4,1%) seoses EKP baasintressimäärade langusega, ning vähemal määral asjaolust, et tasustamise aluseks kehtestati hoiustamise püsivõimaluse intressimäär (varem põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär). Sellele langusele aitasid kaasa ka väiksemad TARGETi saldod tingituna rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite tähtaegumisest. Madalam keskmine intressimäär tõi kaasa ka väiksema intressitulu ringluses olevate europangatähtede jaotamisega seotud nõuetelt ja väiksema intressikulu EKP-le üle kantud euroala riikide keskpankade välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Kui intressitulu välisvaluutareservidelt kahanes peamiselt seoses väiksema intressituluga USA dollarites nomineeritud väärtpaberitelt, siis rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud intressitulu oli eelneva aastaga võrreldes praktiliselt sama.

Kursivahest tulenevad allahindlused olid 1316 miljonit eurot (2024. aastal 81 miljonit eurot) ja tulenesid eeskätt Jaapani jeeni odavnemisest, mille tulemusel vähenes asjaomase valuutapositsiooni väärtus. Neid allahindlusi tasakaalustas osaliselt kursivahedest saadud realiseeritud kasum, mis tulenes valdavalt EKP välisvaluutareservide koosseisu tavapärasest tasakaalustamisest.

Personalikulud vähenesid 809 miljoni euroni (2024. aastal: 844 miljonit eurot), mis oli peamiselt tingitud töösuhtejärgsete ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kulude vähenemisest. Muud tegevuskulud kahanesid mõnevõrra ja olid 619 miljonit eurot (2024. aastal 626 miljonit eurot), tingituna eeskätt väiksemast amortisatsioonikulust.

Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi järelevalve alla kuuluvatelt pankadelt EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks, oli 690 miljonit eurot (2024. aastal 681 miljonit eurot).

EKP bilansi kogumaht vähenes 37 miljardi euro võrra 603 miljardi euroni (2024. aastal 641 miljardit eurot). See oli eelkõige tingitud APP ja PEPPi raames hoitavate väärtpaberite mahu järkjärgulisest vähenemisest nende lunastamiste tulemusel.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht (mis hõlmab euroala riikide keskpankade ning EKP varasid ja kohustusi kolmandate osapoolte suhtes) oli 2025. aasta lõpu seisuga 6293 miljardit eurot (2024. aastal 6421 miljardit eurot). 2024. aastaga võrreldes vähenes bilansimaht rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite positsiooni kahanemise tõttu 3745 miljardi euroni (2024. aastal 4283 miljonit eurot) peamiselt nende lunastamiste tulemusel. Varaostukava varad kahanesid 351 miljardi euro võrra 2322 miljardi euroni ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava varad vähenesid 186 miljardi euro võrra 1423 miljardi euroni. Seda langust korvas osaliselt eurosüsteemi kullavarude väärtuse kasv eurodes 1274 miljardi euroni (2024. aastal 872 miljardit eurot) kulla turuhinna (eurodes) tõusu tulemusel.

Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt +49 69 1344 7316.

Märkused

• Ümardamise tõttu ei pruugi esitatud summad ühtida kogusummaga.
• Lisateavet TARGETi teenuste kohta saab EKP veebilehelt.
• Lisateavet EKP ja euroala riikide keskpankade kasumi ja kahjumi allikate kohta saab sellekohasest teemakäsitlusest.
• 13. märtsil 2024 võttis EKP nõukogu vastu otsuse põhimõtete kohta, millest juhindutakse rahapoliitika rakendamisel tulevikus. Muude peamiste parameetrite hulgas jätkab EKP nõukogu rahapoliitika kursi juhtimist hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kaudu. Ühtlasi otsustas EKP nõukogu, et alates 1. jaanuarist 2025 tasustatakse hoiustamise püsivõimaluse intressimäära alusel i) euroala riikide keskpankade TARGETi saldosid, ii) nõudeid seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis ning iii) välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärseid kohustusi.
• Lisateavet EKP ja eurosüsteemi finantsarvestuse ja -aruandluse põhimõtete ning EKP raamatupidamise aastaaruande kohta saab EKP 14. novembri 2024. aasta otsusest (EL) 2024/2938 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2024/32) (ELT L, 2024/2938, 11.12.2024) ja EKP 14. novembri 2024. aasta suunisest (EL) 2024/2941 Euroopa Keskpanga raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2024/31) (ELT L, 2024/2941, 11.12.2024) ning EKP veebilehelt.
• Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss on koostatud esialgsete andmete põhjal. Eurosüsteemi lõplik konsolideeritud aastabilanss avaldatakse 2026. aasta juunis.